Aegadel ammustel elas Võrumaal talumees.
Tal oli naine ja poeg.
Ühel päeval, kui talupere töötas heinamaal, märkas talumees et poiss va sindrinahk käib juba mitmendat korda küünis.
Kui poiss oli järjekordselt küüni läinud, läks vana järele ja tabas poisi masturbeerimast.
“Kuule, poiss!” räägib talumees pojale. “Sa oled juba piisavalt vana ja võiksid selle tühja tuule tallamise lõpetada! Otsi parem endale külapealt naine!”
Poiss võttiski isa nõu kuulda, korraldas külatüdrukute revisjoni ja valis endale parima välja – noor, kena ja rõõsa Tiina.
Korraldati siis uhked pulmad ja elu läks omasoodu edasi.
Ühel päeval heinamaal olles märkas talumees jälle, et poeg käib heinaküünis.
Hiilis poisile järele ja tabas jällegi tolle masturbeerimast.
“No mis nüüd siis on???” imestab vanamees. “Endal kodus ilus ja noor naine, aga ikka peksad tühja?!”
“Tiina nii noor veel,” ohkab poiss. “Ja tal on käsi nõrk ning väsib ära…”
