Indiaanlaste juures kukkus lennuk alla.
Mõned ellujäänud mehed skalpeeriti ja pisteti vardasse, stjuardess läks aga pealiku omandisse…
Läheb tükk aega mööda, kui pealik kutsub ühel õhtul Vanemate Kogu kokku.
“Mehed-vennad, teie tunnete ja teate mind! Kui võitluses kahvanägudega raiuti mu parem käsi otsast,
kas ma siis nutsin?”
“Ei, sa ei nutnud, suur pealik!”
“Ja kui võitluses kahvanägudega langes mu poeg, kas ma siis nutsin?”
“Ei, sa ei nutnud, suur pealik!”
“Aga miks ma nutan siis nüüd, kui ma kusele lähen???”
