Õhtuhämaruses, küla taga mahajäetud tühermaal kõnnivad teineteise embuses poiss ja tüdruk.
Midagi ümberringi nägemata komistab järsku poiss kellegi põõsast väljaulatuvatele jalgadele.
Põõsast kostub selle tegevuse peale rõve sõim.
Poisil kargab aga hing täis ja ta kostab selle peale:
“Ma muidugi vabandan, kuid te võiksite talitseda oma suuvärki! Lõppude lõpuks ma olen siin siiski koos daamiga!”
Põõsast kostub seepeale:
“Eks ole! Mis sa arvad, et ma siin koduseaga püherdan või?!”
