Vene talumees elab halvasti ja läheb Moskvasse isakeselt Stalinilt nõu küsima, kuidas parema elujärje
peale saada.
Isake Stalin annab nõu:
“Maga vähem, hoia silmad lahti ja vaata rohkem ringi!”
Talumees jääbki öösel valvesse.
Varsti näeb oma hämmastuseks, et brigadir tuleb kuivati poolt, kott teri õlal, ja läheb kodu poole.
Läheb natuke aega mööda, talumees näeb, et külanõukogu esimees tassib midagi kogukat seljas.
Nüüd on talumehel kõik selge.
Läheb mõni aasta mööda, mehel nodi juba omajagu.
Paras vats ees, lapsed viksilt riides ja naisel oma majapidamine.
Võtab siis talumees seasingi õlale ja läheb isakest tänama.
Läheb Kremlisse ja tänab ja kiidab ja räägib, kuidas õnn on lõpuks tema õuele tulnud.
“Kulla Jossif Vissarionovitš, ma tõin sulle külakosti ka!” lisab ta lahkuma hakates. “Jätsin selle ukse taha trepile.”
Läheb sinki võtma, aga sinki polegi enam!
Stalin muheleb vuntsi: “Ega meil siin ka palju magata…”
