Ühes Venemaa linnas kõnnib väga vana, kõhn ja kühmus mees.
Järsku hüppavad tema ette huligaanid, käes pesapallikurikad ja ketid.
“Davai, vanamees, raha siia!” käsutavad pätid.
“No mis te nüüd, pojakesed, vanamehe vastu kurikate ja kettidega?! Olen sõja läbi käinud, medalid ja ordenid olemas, minusugust inimest peaks teil lausa häbi olema tülitada!”
“T*ra, mida sa seletad?! Ei huvita meid sinu elulugu! Papp siia ja lahkume sõpradena!”
“Aga te olete ainult kuuekesi?” imestab vanamees.
“Mis vahet sellel on?! Sinusuguse äti jaoks piisaks ka ühest mehest! Papp siia!!!”
“Ei, ma ikka tahan teada, äkki teid tuleb veel paar tükki juurde ja siis on teid kaheksa. Kujutage ette, kaheksa noort meest sõjaveterani kallal!!!”
“No ei ole meid rohkem ja ei tule kedagi juurde ka. Kuuekesi oleme, selge!? Papp siia, r*sk, juba üle viskab see möla!” sisistavad pätid ärritunult.
“Selge, selge…” jääb vanamees nõusse. “Oodake, pojakesed, kohe võtan rahakoti välja.”
Vanamees kohmitseb ja tõmbab põuest nagaani välja, laseb ühe hoiatuslasu õhku ja ütleb:
“Jumal tänatud, et teid kuus on- mul on igaühe jaoks üks kuul veel järgi!”
