Istub vana šotlane pubis.
Joob õlut, imeb piipu ja hakkab arutama:
“Selle veski seal ehitasin mina. ÜKSINDA! Korjasin kivid põllult, segasin segu ja ehitasin valmis. Kuid miks, miks mitte keegi ei kutsu mind McQuinn-veskiehitaja???”
Rüüpab lonksu ja arutab edasi:
“Selle viljapuuaia seal, mis praegu annab kõige suurema saagi külas, istutasin mina. ÜKSINDA! Nüüd kõik rõõmustavad, korjavad vilju, kuid mitte keegi ei kutsu mind McQunn-aednik.”
Rüüpab jällegi lonksu ning vahutab edasi:
“Selle silla seal ehitasin samuti mina! ÜKSINDA! Langetasin puud, koorisin ja tegin silla valmis. Nüüd käivad seda mööda inimesed, sõidavad autod, kuid miks mitte keegi ei nimeta mind McQuinn-sillaehitaja???”
Võtab veel lonksu ning pomiseb:
“Mnjaa…. kuid piisas mul korra lambale…”
