Doktor Watson peab paariks päevaks ära sõitma ja palub, et Sherlock Holmes teda haigete vastuvõtul asendaks.
Varsti saabubki esimene patsient – mees, kes kaebab valu üle küünarnukis.
Sherlock Holmes: “Tooge mulle uriiniproov!”
Mees: “Milleks uriiniproov??? Mul ju küünarnukk valutab!”
Sherlock Holmes: “Tooge mulle nõutud proov ja jutul lõpp!”
Mees lahkub maruvihasena.
Kodus võtab ta riiulilt kolmeliitrise purgi, urineerib sinna sisse, laseb sinna urineerida ka oma naisel ja tütrel ning lõpuks väänab sinna kuivaks lapi, millega pühkis põrandalt koera tehtud loigu.
Järgmisel päeval läheb mees võidurõõmsalt tagasi arsti juurde ja ulatab purgi Holmes’le, ise kavalalt muiates.
Sherlock Holmes läheb purgiga akna juurde, tõstab selle silmade kõrgusele ja uurib pikalt vastu valgust: “Mnjaaa … koer on teil terve … tütrel aga on tripper … teie naisel on kliimaks … ja sellepärast käitegi te vetsus pihku panemas … kemps on teil aga väga kitsas – seal te oma küünarnukki lõhutegi!”
