Kaitseministeeriumis töötab sõjaväe vastuvõtukomisjon.
Noormees pöördub komisjoni esimehe poole:
“Ma palun teid, härra ohvitser, vabastage mind sõjaväeteenistusest! Ma annan teile 5000 dollarit!”
“Ega sa mind alt vea? Hea küll, tule täna öösel kell kaks Metsakalmistule ja too raha kaasa!”
Noormees saabubki kell kaks öösel kalmistule ja näeb järgmist pilti: komisjoni esimees istub ühe haua ristil, akordion kaenlas ja laulab “Kaelakee” laulu.
Ohvitser märkab noormeest, tuleb lähemale, võtab raha ja lausub:
“Homme hommikul kell 10 tule meditsiinikomisjoni – ma korraldan kõik ära!”
Hommikul saabub noormees nimetatud komisjoni ette, kus talle öeldakse:
“Olete vastu võetud sapööride pataljoni!”
“Kuidas nii?!?” hüüab noormees. “Ma andsin täna öösel kell 2 Metsakalmistul ohvitserile 5000 dollarit, aga teie suunate mind sõjaväkke, pealegi veel sapööriks???”
Ohvitser vastu: “Mis jama sa ajad? Millal see oli? Sa pole mulle midagi andnud!”
“Kuidas nii???” karjatab noormees. “Ise istusite haual risti otsas, mängisite kortsu ja laulsite “Kaelakee häält”!”
Ohvitser pöördub komisjoni poole: “Härrased, te näete ise, et sellel noormehel on psüühiline häire! Ta ei sobi mitte sapööriks, vaid tuleb üldse sõjaväeteenistusest vabastada!”
