Ühes vabrikus valmistati elevandiluust asju: klaveriklahve, ehteid, piibuvarsi jne.
Kuna toodangu maht oli ikka üsna kobe, hakati peagi huvi tundma selle vastu, kust nii palju toorainet suudetakse saada – teadupärast on ju elevandiluu väga kallis.
Korduvate pärimiste peale kutsus vabriku direktor kokku pressikonverentsi ja tema sõnavõtt oli säärane:
“Meil vabrikus töötab üks mees, kes teeb sääsest elevandi! Sealt meie tooraine tulebki.”
