Vanataat ja vanamemm istuvad reedeõhtul kodus.
Igav on.
“Kuule, vanamees,” ütleb vanamemm äkki, “Teeme mängult nii, et oleme jälle noored!”
“Kuidas see käib?” küsib vanataat elavnedes.
“Noh, kutsu mind kuhugi kohtama!” pakub memm.
“Hea küll, vanamutt, tule kella seitsmeks tare taha põlluservale!”
Vanamees riietub, paneb pähe uue kaabu ja võtab kaasa balalaika.
Istub ootusärevalt põllu peale vanamemme ootama.
Kell saab seitse – mutti pole.
Saab kaheksa – ikka pole.
Saab üheksa – ikka pole!
Vanamees läheb tigedalt tarre tagasi ja näeb, et memm lebab rahulikult ahju peal.
“Kuule, vanamutt, miks sa siis ei tulnud?” sisistab taat pahaselt.
“Aga mu ema ei lubanud mul tulla…” vastab eit nukralt naeratades.
