Tark õpetaja tõi kord kooli õhupallid, käskis õpilastel need õhku täis puhuda ja enda pallile nime kirjutada. Pärast seda, kui lapsed õhupallid saali viisid, käis õpetaja läbi saali ning ajas neid omavahel segamini.
Lastele anti viis minutit, et leida õhupall oma nimega. Lapsed otsisid ja ajasid oma palle taga, kuid tulutult.
Siis käskis õpetaja neil võtta suvalise lähima õhupalli ja viia see inimesele, kelle nimi sellel oli. Vähem kui kahe minutiga jõudis iga õhupall oma omanikuni.
Õpetaja ütles lastele: ′′Need õhupallid on nagu õnn. Me ei leia seda siis, kui otsime ainult enda oma. Aga kui me aitame leida õnne kellelgi teisel, aitab see meil leida enda oma."