Et pole oluline, mis kell esimene loeng algab, ma magan nagunii sisse.
Et ma võin muuta nii palju ja seda vaevalt märgata.
Et võib armastada palju inimesi paljudel erinevatel viisidel.
Et üliõpilased viskavad ka paberlennukeid.
Et kui kannad polüestrit, küsivad kõik, miks sa nii riietud.
Et kõik kellad üliõpilaslinnakus näitavad erinevat aega.
Et kui sa olid keskkoolis tark – ja mis siis?
Et ma lähen õhtul enne lõpueksamit pidu panema.
Et keemia laborid võtavad rohkem aega kui kõik ülejäänud ained kokku.
Et võib teada kõike ja eksamil läbi kukkuda.
Et võib teada mitte midagi ja viie saada.
Et ma võin harjuda kõigega, mis ma oma toanaabri juures avastan.
Et kodu on kena koht, mida külastada.
Et enamuse oma haridusest saadakse väljaspool õppetööd.
Et sõprus on midagi rohkemat kui koos joomine.
Et ma olen üks neist inimestest, kelle eest mu vanemad mind hoitasid.
Et psühholoogia on tegelikult bioloogia.
Et bioloogia on tegelikult keemia.
Et keemia on tegelikult füüsika.
Ja et füüsika on tegelikult matemaatika.
Et mu vanemad on viimase paari aastaga nii palju targemaks muutunud.
Et on võimalik olla üksi, olles ümbritsetud sõpradest.
Et sõbrad on need, mis teevad selle koha väärtuslikuks.