Sõber rääkis, kuidas ta naisega jalgpalli vaatas:
Mees istus vaatama Itaalia-Hispaania mängu. Järsku lendab tuppa naine ja hoppaa mehe kõrvale diivanile. Lugedes mehe silmadest hääletut küsimust, vadistab:
– Ma tahan ka vaadata, ega sa ju vastu pole?
– Kelle poolt sa oled? Itaalia? Ma olen siis Hispaania poolt!
– Kuule, kesse kommenteerib seal? Kus see kalasaate vend on?
– Kas kommentaatorid on seal staadionil? Kuidas nad seal üldse kuulevad midagi?
– Hahaha, mis sellel treeneril viga on, kas ta on purjus?
– Wow vaata, kuidas vihma sajab! Hea et ma uue vihmavarju kevadel ostsin, ükspäev oleks muidu läbimärjaks saanud.
– Hispaanlased on need sinistes, ex?
– Mille eest ta kaardi sai? Ta ju kogemata küünarnukiga lõi?
– Aga see habemega meenutab Helmutit! See vanaema loll naabrimees noh!
– VÄRAAAAV! HURRAA! SISSE LÕID!
– AGA MIKS SEAL ÜLEVAL KASTIKESES ON KIRJAS; ET VÄRAVA LÕID ITAALLASED????
– Sellel on äge nimi – Nolito…NOLITO kus on su mohiito?
– Kohtuniku abilised on ka türklased vä?
– Homme on vaja Lõunakas käia, külmkapp on jummala tühi, sütt oleks ka vaja osta.
– Aga kuidas kommentaator nii kähku aru saab, kelle käes pall on?
– Issand kui vana see treener neil on!
– Ema ütles, et isa läheb homme kalale. Kas sa lähed ka?
– Näe, neil lõppes vihm. Meil võiks ka homme vihma sadada.
– Kui hispaanlased värava löövad, siis tuleb penalti, jah?
– Kus nad üldse mängivad? Miks seal Azerbaidžaani Energia on kirjutatud?
– Miks nad üldse valgetes riietes mängivad? Kukuvad maha, pärast on kogu tagumik porine ju!
– Aga kui pall rahva sekka lendab, kas selle toob politsei tagasi?
– Tuleta mulle meelde, et homme kassitoitu osta
Nüüd käib mu sõber jalgpalli pubis vaatamas. Ilma naiseta.
