Siilike ja karupoeg istuvad kuristiku äärel. Ümberingi on paks udu. Ootamatult hüüab siilike: “Hoobunee….”
Karupoeg vaatab imestunult siili poole, kuid ei lausu midagi. Läheb veel veidi aega mööda ja siilike karjub uuesti: “Hoobuneee….”
Karupoeg vaatab vihaselt siili ja röögatab: “Kui sa veel ühe korra hobust hüüad, siis viskan ma su kuristikku!”
Siilike on vait, kuid mõne aja pärast hüüab: “Hoobunee….”
Karupoeg hüppab vihaselt püsti ja tormab siili poole, kuid siili juurde jõudes ta komistab ja kukub kuristikku. Siilike tõuseb, vaatab mõtlikult kuristikku ja hüüab: “Kaarupoeeg….!”
