Sain just taaskord tõestust, et eestlane on üsna külm, omaette, isegi veidi arrogantne ning ebaviisakas inimene…Positiivse külje pealt aga pean tõdema, et ka üsna jõuline ja organiseerumisvõimeline.
Seisin Maximas, pikas järjekorras, ja äkki tundsin soovi suhelda.
Minu selja taga oli üks kena, umbes 30-aastane naine, korv täis puuvilju, piima, vetsupaberit ning hügieenisidemeid.
Tundus olevat meeldiv ja avatud inimene, just selline, kellega oleks vahva mingitel mõttetutel teemadel p*ska ventileerida.
Jutuotsa alustamiseks küsisingi siis reipalt ja siira huviga käru sisu poole nõkutades:
“Läheb suuremaks s*ttumiseks ja veritsemiseks, jah?”
Oodatud intellektuaalse vastuse asemel läks proua näost laiguliseks, sisistas midagi omaette, keeras ebaviisakalt selja ning teeskles telefoniga rääkimist.
10 minutit hiljem, parkimisplatsil adusin, et ta siiski ei teeselnud…Ning et proua poisssõbra ning ka poisssõbra poisssõprade oskused taipoksis on päris muljetavaldavad…