Raudteeülesõidukohal juhtus rongiõnnetus.
Vedur põrkas kokku veomasinaga.
Käib kohus.
Vana valvur vannub, et öösel, nii nagu on ette nähtud instruktsioonis, vehkis ta lambiga, et märku anda liginevale rongile.
Kohus mõistis valvuri õigeks.
Mõni aasta hiljem kohtab advokaat, kes kaitses valvurit, teda baaris ja küsib: “Noh, nüüd on palju aega sellest õnnetusest mööda läinud, ütelge mulle, kas te üldse ei närveerinud, kui olite kohtusaalis?”
“Ja kuidas veel närveerisin!” vastab vanamees. “Ma kartsin kogu aeg, et kohtunik küsib mu käest, kas lamp, mis minu käes oli, tollel ööl ka süüdatud oli!!!”
