Rebane läks Jänesele külla.
Jänese imekena noorik kattis parajasti lauda.
Juba tema nägemine võttis Rebasel silmad vilama, kuid iga pitsitäis konjakit pani Rebase vere veel rohkem vemmeldama.
Kui pudel tühi, oli Rebane varmas raha pakkuma, et Jänes poest uue konjaki tooks.
Rebase suureks rõõmuks oli viimane ettepanekuga kohe päri.
Kuni peremees poes käis, võrgutas Rebane Jänese nooriku ära.
Kui Jänes poest tagasi jõudis, mõnules Rebane tugitoolis, sigar suus, jalg üle põlve ja kiitis:
“Sa, Jänes, oled ikka täitsamees! Ise oled selline lontkõrvaline kõõrdsilm, aga millise suurepärase naise sa endale oled saanud!”
“Mis naise!?” ei taipa Jänes. “Minu naine sõitis hommikul suvilasse. See siin on minu täditütar. Ta tuli linna AIDSi ravima…”
