Puupüsti täis bussis on kogu tagumise istme enda alla võtnud joobnud meeskodanik.
Inimesed äratavad ta üles ja teevad märkuse, et ta peaks teistel ka istuda laskma.
Joobnu vaatab ringi ja hakkab näpuga osutades inimesi loendama:
“Teie, teie, teie…”
“Kas võib, mina ka?” küsib üks soliidne vanahärra, arvates, et määratakse vabanevatele kohtadele istujaid.
Joobnu peab hetke aru ja ütleb: “Võib küll. Minge kõik põrgu!!!”
