Kohtuprotsess.
Prokurör kutsub välja tunnistaja ja hakkab teda küsitlema:
“Saara Aabramnova, kas te tunnete mind?”
“Muidugi, härra Goldberg!” vastab naine. “Ma tean teid juba sellest ajast, kui te väike poiss olite. Ausalt öeldes pole te kellelegi kunagi meeldinud. Te valetate, petate oma naist, manipuleerite inimestega, laimate neid seljataga. Te arvate, et olete suur inimene, kuid tegelikult olete lihtsalt üks väike ajudeta bürokraat!”
Prokurör on šokis, ei oska midagi öelda, osutab teise toa otsa advokaadi poole ja kokutab:
“A-a-aga kas te seda inimest tunnete?”
“Aga muidugi, kes siis advokaat Rabinovitšit ei tea! Ta on laisk, kärsitu, tal on alkoholiga probleeme, ta petab oma naist kolme naisega, sealhulgas ka teie naisega! Normaalseid suhteid pole tal mitte ühegi inimesega. Tema büroo on ka võlgades, nii et jah, ma tunnen teda…”
Advokaat on samuti šokis ja poolsurnuks ehmunud.
Sel hetkel kutsub kohtunik süüdistaja ja kaitsja enda juurde ja sisistab:
“Kui üks teist, debiilikutest, küsib tunnistajalt, kas ta mind tunneb, siis ma vannun, et te mõlemad istute surmatunnini trellide taga!!!”
