Poiss saabub sõjaväest koju.
Koduküla rahvas kohe uurima, et mida see kroonuvärk endast siis kujutab.
“Ah, täielik debiilsus!” vastab poiss tüdinult.
“Mida see tähendab, kuidas…? Räägi täpsemalt!” ei jää külarahvas rahule.
“Okei, küll ma homme näitan!”
Hommikul, kella viie paiku, kui uni kõige magusam, hakatakse külaplatsil häirekella lööma.
Hirmunud ja unine külarahvas jookseb platsile kokku.
Astub siis poiss rahva ette ja kamandab: “Nii! Meie läheme nüüd isaga puid raiuma. Ülejäänud – rivitult!”
