Loojangueelne aeg rannas.
Seltskond läinud ranna äärde kivikesi ja teokarpe korjama.
Lõkke ääres üks mees ja üks naine.
Vestlusse tekib paus ja mees ütleb: “Kui nüüd ühe kepi ka saaks…ei oskakski enamat tahta!”
Naine mõtleb: “Kurat, sa võid ju nii mõelda, kuid seda otse välja öelda on pehmelt öeldes häbematu!”
Mees vaatab veidi ringi, keerab teise külje, sirutab end veidi…saab kätte paraja oksa…kohendab lõket ja hakkab kartuleid lõkkest välja veeretama….
