Kergejõustiku staadion.
Harjutatakse odaviset, on mõned pealtvaatajad.
Sportlane heidab.
Oda tungib maasse vaid mõned meetrid enne treenerit.
Sportlane heidab taas ja oda lendab pisut kaugemale, kui eelmisel korral.
Treener seisab ikka samal kohal külma rahuga edasi.
Üks pealtvaatajatest ei pea vastu ja ta küsib treenerilt:
“Öelge, ega te karda, et järgmine vise võib tabada teid?”
Treener. “Ei karda.”
Pealtvaataja: “Aga oda maandub teile järjest lähemal…minge ometigi pisut kaugemale?”
Treener: “No aga ma seisangi ju 90 m joonel…”
Pealtvaataja: “No ja siis???”
Treener: “No aga ta viskab 85 m..”
Pealtvaataja: “Aga äkki ta juhuslikult….?”
Treener: “Juhuslikult? Eiei…tema isiklik rekord on 87 m.”
Pealtvaataja: “Hm…saan aru. Aga äkki seekord teeb korraliku tõmbe ja tulebki välja suurepärane heide?”
Treener: “Vaadake…ma seisan endiselt 90 m peal. Maailmarekord on 89 m. Kui ta sealt mulle tõesti pihta saab….no siis ma suren suurima rõõmuga!”
