Noorpõlves vaevasid mind seletamatud hirmuhood.
Psühhiaater soovitas aeglaselt ja rahulikult lugeda numbreid 10-st 1-ni.
Siis aga oli vaja lennureis kaasa teha.
Esimest korda elus.
Istusin kramplikus poosis ja hoidsin kõvasti kinni portfellist oma süles.
Stjuardess küsis, mis mul portfellis on.
See oli juba liig!
Alustasin 10….9….8….
Lennuk tehti imekiirelt reisijatest tühjaks ja mind tassiti Pagari tänavale.
Ilma portfellita.
