Üle Kölni toomkiriku esise väljaku ruttab poiss.
Tal on kaenla all saiapäts, millest ta käigupealt rosinaid välja urgitseb ja suhu pistab.
Katoliku vaimulik, kes just kirikust väljus, märkab seda ja noomib:
“Mu poeg, nii sa küll ei peaks tegema!”
Sammu aeglustamata vastab poiss:
“Esiteks pole see kellegi teise asi! Teiseks käskis mu ema tuua poest just nimelt ilma rosinateta saia! Ja kolmandaks olen ma hoopis luterlane!!!”
