Naise päevikust:
“Täna käitus mu mees kuidagi veidralt. Pidime temaga restorani minema, aga ma käisin sõbrannadega šoppamas ja jäin pisut hiljaks. Ma mõtlesin, et ta märkab seda, aga tema ei öelnud midagi. Meie jutt ei laabunud ja ma tegin ettepaneku ühte vaiksesse restorani minna. Ta jäi nõusse, aga oli ikka üsna sõnakehv. Ma küsisin, kas midagi on halvasti, aga tema vastas, et pole midagi. Püüdsin välja selgitada, kas asi on minus, aga tema seda ei tunnistanud ja ütles, et selle pärast ei tasu muretseda. Koduteel ütlesin talle, et armastan teda, aga tema ainult naeratas vastuseks ja põrnitses keskendunult jalge ette. Miks ta ei öelnud, et armastab mind samuti?! Kodus vaatasime koos televiisorit, aga normaalsest jutuajamisest ei tulnud midagi välja.
Ma kohe tundisn, et ta mõtleb millestki ja on millegi pärast tujust ära. Läksin magama.
Veerand tunni pärast ta ühines minuga, aga ei olnud minu vastu õrn, isegi ei kallistanud mind. Kui ta magama jäi, hakkasin ma nutma. Ma ei taipa, mida ma valesti tegin… Mille peale ta ometi solvus?“
Mehe päevikust:
„See kuradi tsikkel, mida ma Jaani jaoks putitan, ei lähe käima! Ma ei suuda aru saada, milles on asi…“