Nagu igal reedel, napsitasid Aadu ja Juss ka sellel reedel pubis. Jutt jooksis hästi ja jook oli eriti maitsev. Ei nad saanud arugi kui käes oli kesköö. Parajalt purjakil, lahkusid nad baarist ja istusid autosse. Aadu kui kainem, pidi rooli taha asuma.
Aadu käivitas auto ja alustas sõitu. Paari minuti pärast koputas keegi kõrvalistuja aknale ja nähtavale ilmus vana mehe kahvatu nägu.
“Vaata”, karjatas Juss osutades aknale, “kummitus!”
Aadu lisas gaasi kuid vana mehe nägu akna juurest ei kadunud. Juss keris ettevaatlikult akna alla ja küsis väriseva häälega, “Mis sa tahad?”
“Kas teil suitsu ei juhtu olema”, küsis vana mees tasasel häälel?
Juss andis vanale sigareti, keris akna õuduses üles ja karjatas Aadule: “kihuta nüüd!”
Minuti pärast olid mõlemad rahunenud ja suutsid juba juhtunust rääkida. “Ma ei tea mis see oli”, tähendas Aadu. “Ma sõitsin juba üheksakümnega!”
Koputus aknale katkestas meeste jutu ja vana mehe nägu ilmus taas nähtavale.
“Ta on tagasi”, karjatas Juss ja tegi püksid täis. Värisevate kätega keeras ta akna jälle alla ning päris, mida vanamees tahab?
“Kas teil tuld ei juhtu olema”, küsis vana tasasel häälel?
Juss viskas vanale välgumihkli, keris akna kiiruga üles ja käskis Aadul hoogu juurde panna.
Kiirus tõusis juba sajakahekümneni kui jällegi kostus koputus aknale. “Oh mu jumal”, karjatas Juss õuduses. “Ta on jälle tagasi!” Viimaseid vapruseraase kokku kogudes keris Juss jälle akna alla ja küsis vanalt, et mida too jälle tahab?
“Kas te äkki soovite abi auto mudast väljasaamiseks”, küsis vanamees tasasel häälel!
