Merel uppus laev.
Ainsad ellujäänud, kes vees hulbivad, on kapten, tüürimees ja madrus.
Meeste jõud hakkab tasapisi raugema…
Kapten hüüab viimases hädas:
“Oo jumal, viska mulle nii palju plankusid, kui mitu korda mu naine mind petnud on!”
Taevast langeb merre üks plank, mis muidugi meest vee peal ei hoia ja kapten upub…
Tüürimees hüüab:
“Oo jumal, viska mulle nii palju plankusid, kui mitu korda mu naine mind petnud on!”
Taevast langeb merre kolm planku, aga needki ei hoia tüürimeest vee peal ja viimane upub…
Madrus hüüab viimases hädas:
“Oo jumal, viska mulle nii palju plankusid, kui mitu korda mu naine mind petnud on!”
Taevast sajab merre terve tihumeeter planke – madrus kogub need kokku, moodustab parve ja pääseb.
Tõstame klaasi nende naiste auks, kes on oma mehe päästmiseks kõigeks valmis!
