Vanaproua avab koputamise peale ukse. Mingi mees seisab seal tolmuimejaga. Naine siis ütleb, et tal pole raha ja tema ei taha midagi osta. Hakkab ust kinni lükkama, kuid mees paneb jala vahele ja pressib tuppa.
“Lubage mulle kümme minutit oma ajast ja te ei kahetse!”
Kallab siis proua lumivalgele vaibale ämbritäie sõnnikut ja ütleb: “Kui see tolmuimeja seda puhtaks ei tee, siis ma luban, et söön ülejäägid ise ära!”
Proua siis selle peale: “Ma loodan, et teil on hea isu – elekter on juba hommikust saadik ära…”
