Kõnnib mees turul, äkki kuuleb: “Hei, kullake! Anna oma käsi! Kõik arvan sinu kohta ära – mis oli, mis on, mis tuleb!
Midagi ei valeta!”
Mees vaatab – mustlanna. Ah, mis seal ikka, proovin.
Annab oma käe, mustlanna vaatab seda ja ütleb: “Vai, vai, vai, ma näen kullake, et sa oled väga üksik inimene…”
“Kas see on siis liinide järgi näha?”
“Ei, kullake, villide järgi…”
