Mees tuleb baari ja tellib kolm õlut.
Veidi imestunud baarimees tõstab õllekannud letile kliendi ette, kes need ükshaaval tasapisi tühjaks joob.
Kui klient arve maksab ja lahkuma hakkab, küsib baarimees uudishimulikult: “Vabandage väga, ma saan aru, et see ei ole minu asi, aga ma tahaksin siiski teada, miks te tellisite kolm õlut korrraga? Tavaliselt meie kliendid tellivad ühe õlle korraga ja võtavad järgmise alles siis, kui eelmine on joodud…”
Seepeale vastab mees: “Vaadake, mul on kaks venda. Me elame kõik erinevates linnades ja saame väga harva kokku. Alati kui me kokku saame, joome koos õlut ja räägime kõigest, mis on vahepeal juhtunud. Ja meil on omavahel kokkulepe, et alati kui keegi meist kõrtsi läheb, tellib ta kolm õlut, et mõelda ka teiste peale, isegi kui nad kohal ei ole.”
Paari kuu pärast tuleb sama mees jälle samasse baari.
Kõrtsmik, kellele see südantsoojendav lugu vennaarmastusest on meelde jäänud, hakkab tellimust ootamata mehe ette kolme õllekannu tõstma, kui mees tema tegevust katkestab: “Palun täna kaks õlut.”
Kõrtsmik on väga kohkunud: “Taevas hoidku, ega üks teie vendadest ometi surnud ole?”
“Oh ei, ei midagi niisugust! Lihtsalt mina jätsin joomise maha…”
