Juku ja Mari olid lapsest saadik kallimad, aga nad ei olnud kunagi koos maganud.
“Me peame ootama, kuni oleme abielus!” ütles Mari otsustavalt Jukule.
Juku ootas…ja ootas…
Nad olid juba kolm aastat olnud kihlatud, kui lõpuks ometi pulmad tehti.
Pulmaööl tuli Mari vannitoast välja ja teatas:
“Mul on pahad uudised, s.t pahad päevad, ja ma ei taha, et meie esimene kord oleks nii verine.”
“Sa teed nalja!” karjus Juku.
“Me lihtsalt peame veel natuke ootama…” ütles Mari ja keeras rahulikult magama.
Kella 4 paiku hommikul läks Mari kööki jooma.
Tagasi tulles märkas ta, et Juku on ikka veel ärkvel ja vahib lage.
“Noh, miks sa ei maga?”
“Ei saa. Nahka ei jätku nii palju! Mul on nii kõva, et ei saa silmi kinni panna….”
