Matuserong liigub kalmistu poole.
Kurvalt oma abikaasa kirstu järel kõndivat leske püüab lohutada tema sõbranna:
“Vaesekene, täna sinu abikaasa, keda sa igal õhtul ootasid, enam kahjuks koju ei tule…”
“Ega see pole kaugeltki mitte esimene kord! Vähemalt tänasest alates ma tean, kus kohas ta ööd veedab…”
