Martin Helme viibib Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil ja sattub samasse lauda musta mehega. Liberaalsete vaadetega tõelise demokraadina ei tee Helme niisugusest fopaast välja ja püüab naabriga isegi sõbralik olla.
Serveeritakse head veini. Helme naabrile: „Kuidas lonks-lonks mekkis?“ (Ja näitab arusaadavuse parandamiseks žestiga kõrile.) Lauanaaber vaikib.
Mõne aja pärast serveeritakse peen salat. Helme pöördub uuesti kusagilt džunglist siia sattunud neegri poole ja küsib viisakalt: „Kuidas nämm-nämm maitses?“ Naaber ei ütle ikka veel midagi.
Lõpuks kutsutakse pigimust mees püünele ja ta peab kolmveerandtunnise ettekande keerulisel teemal, kusjuures tekst kubiseb ülimalt spetsiifilisest erialaterminoloogiast. Ettekandja kõneleb heas, pisut kanges ja naljaka aktsendiga eesti keeles. Lõpetab. Hillitsetud aplausi järel naaseb oma kohale ja küsib Martin Helmelt: „Kuidas blaa-blaa meeldis?“