Tuleb süütu maapoiss linna.
Läheb restosse ja saab seal tuttavaks ühe tibiga.
Teevad koos mõned joogid ja lähevad edasi hotelli numbrituppa napsutama.
Hommikul pärast kirglikku ööd ärkab tüdruk varakult üles ja avastab, et tal on ”päevad” hakanud.
Selge see, et siin pole enam midagi teha, ja kõnnib minema.
Mõne aja pärast saab poiss ka oma silmaluugid lahti ja tunneb, et tal on kohutav pohmakas ja mälukas.
Mis hotellis juhtus – mitte midagi ei mäleta peale selle, et koos tüdrukuga hotelli saabus.
Järsku langeb ta pilk oma kätele.
Need on verised.
“Jumal küll! Ma tapsin ta ära!” on poiss täielikus šokis.
Läheb vannituppa käsi pesema, heidab juhuslikult pilgu peeglisse ja oigab:
“Ja sõin ära ka veel!”
