Naine ärkas keset ööd üles ja vanameest polnud tal kõrval.
Naine läheb alla korrusele meest otsima – leiab teise köögi lauaääres istumas, kohvitass käes ja sügavates mõtetes olevalt seina piidlemas.
Naine nägi, kui mees pühkis silmanurgast pisara ja lürpis suure lonksu kohvi sisse.
“Mis sul nüüd on?” küsis naine. “Miks sa siin keset ööd oled?”
Vanamees vaatas kohvitassi ja ütles: “Mäletad sa, kui me sõbrustasime 20 aastat tagasi ja sa olid siis vaid 16-aastane?”
“Jaa, küll ma mäletan,” vastas naine.
“Mäletad, kui su isa tabas meid armastamast mu väikese Fiati tagaistmel?”
“Jaa, mäletan,” vastas naine ja istus mehe kõrvale.
Vanamees jätkas: “Mäletad sa, kui su isa mulle püssi näkku kinni surus ja teatas – kas sa viid mu tütre altari ette või ma saadan su vanglasse 20 aastaks?”
“Oi, küll ma seda kah mäletan,” vastas naine pehme häälega.
Vanamees pühkis ka teise pisara silmast ja ohkas: “Ma oleksin täna vanglast välja pääsenud…”
