Ma proovin leida sõpru ka väljaspool Facebooki, järgides samu põhimõtteid.
Iga päev, kui ma mööda tänavat jalutan, ütlen ma möödujatele, mida ma olen söönud, kuidas ma hetkel ennast tunnen, mida ma eelmisel õhtu tegin, mida ja kellega ma hiljem tegema hakkan.
Ma näitan neile pilte oma perekonnast, oma koerast ja sellest, kuidas ma aiatöid teen, mööda linna ringi sõidan, einestan ja teen kõike seda, mida kõik teised inimesed iga päev teevad.
Ma kuulan ka nende vestluseid, näitan pöidlaid ülesse ja ütlen neile, et nad meeldivad mulle.
See töötab täpselt samamoodi kui Facebook!
Mul on ka juba neli jälgijat: kaks politseinikku, üks eradetektiiv ja üks psühhiaater.
