Lüpsja Darja Ivanova ärkas raskest pohmelliunest.
Seadis oma ebakindlad sammud põllule, kus sõi rohtu tema lehmake.
Lehm tõstis pea, vaatas Darja Ivanovnale otsa ja küsis:”Lakkusid eile jälle jah….?”
Ohates pidi Darja Ivanovna nõustuma…
“Olgu, hoia näpud ümber nisade, ma hüppan!” lausus lehm.