Lõvi teeb metsas kuivseaduse: keegi alkoholi tarbida ei või ning kes on juua täi, läheb Lõvile praeks.
Järgmisel päeval läheb Lõvi ringkäigule.
Kõik loomad on kained, kuid Jänes maani täis.
“Noh, Jänes? Oli ju eile jutt….nüüd lähed lihaks?!” küsib Lõvi.
Jänes hakkab paluma:”Pai Lõvi, anna andeks! Läks natuke üle käte, luban et homme olen kaine!”
“No hea küll….aga vaata, et homme kindlasti kaine oled!” hoiatab Lõvi.
Järgmisel päeval läheb Lõvi jälle metsa ringkäigule.
Kõik kained, kuid Jänes jälle silmini täis.
“Noh, Jänes, mis nüüd siis?? Lubasid eile ju!” küsib Lõvi.
“Anna andeks, hommikul oli ilge pohmakas, lihtsalt pidin midagi peale jooma. Homme olen kaine, ausõna!” lubas Jänes.
“Hea küll….viimane võimalus!”
Järgmisel päeval, kui Lõvi ringkäigule läheb, on kõik loomad kained, aga Jänes kadunud. Otsib terve metsa läbi, kuid Jänest ei kusagil. Läheb siis mingi tiigikese äärde ja näeb, et Jänese kõrvad on veest väljas. Haarab Jänesel kõrvust ja tirib ta välja. Jänes puru umbes.
“Noh, Jänes???”
Jänes jorisedes: “Tead, Lõvi, sina tee oma metsaloomadega mida tahad, aga meid, kalu, jäta rahule!!!”
