Maaliinide bussi peale tuleb igal reedel vanamutt, kes annab bussijuhile kõigepealt peotäie münte piletirahaks ja siis teise peotäie pähkleid.
“Näed sa siis – lahked inimesed ei olegi maailmast veel otsas!” mõtleb bussijuht, võtab pähklid tänuga vastu ja krõbistab neid sõidu ajal.
Nii kestab see kolm aastat järjest.
Siis tuleb vanamemm ühel reedel taas bussi peale, piletiraha annab, aga pähkleid mitte.
Üllatunud bussijuht küsib:
“Kuulge, vanaema, kolm aastat olete mulle igal reedel ka peotäie pähkleid andnud, aga täna mitte. Mis lahti?”
“Tead, pojake,” vastab eit, “asi on selles, et täna külapoes pähkleid šokolaadis ei müüdud…”
