Tomil ja Peetril oli kahepeale kokku 50 senti, aga ikkagi hirmus tahtmine kõrtsi minna.
Tom võttis raha ja ostis lähimast poest lati vorsti.
Peeter pahandas: “Oled sa lolliks läinud? Nüüd ei ole meil üldse raha. Kuidas me nüüd juua saame?!”
Tom rahustas: “Mul on mõte. Kõrtsis räägin.”
Läksid kõrtsi, Tom tellis kummalegi õlu ja klaasi viskit.
Peeter jälle õiendab: “Me oleme suures jamas. Sa tead ju, et meile ei ole selle jaoks raha.”
Tom: “Teeme nii – joome joogid ära, siis ma panen selle vorsti oma püksiaugust välja, sina põlvitad minu ette ja võtad vorsti suhu.”
Mõeldud-tehtud.
Baarmen sai muidugi maruvihaseks ja viskas mõlemad selle peale baarist välja.
Raha ei küsinudki.
Ja nii nad käisid järjest mitmes kõrtsis, igal pool said tasuta joogid.
Lõpuks kümnendas kõrtsis ütles Peeter: “Kuule, Tom, mina enam ei jaksa, põlved on juba täitsa valusad!”
Tom vastas: “Sa mõtle, kuidas mina ennast tunnen. Vorsti kaotasin ma juba pärast kolmandat kõrtsi ära….”
