Barack Obama on külastamas Eestit.
Kohtumisel Eesti presidendiga küsib ta, mis on Ilvese edu saladus.
Ilves vastab, et tema edu saladus on tark meeskond tema ümber.
Obama küsib: “Aga kuidas Te teate, et inimesed Teie ümber on targad?”
Ilves vastab: “Selleks ma küsin neilt õigeid küsimusi. Las ma näitan Teile, kuidas see käib!”
Ilves helistab Andrus Ansipile ja ütleb: “Andrus, palun vasta järgmisele küsimusele: sinu emal on laps ja sinu isal on laps ning see laps ei ole sinu vend ega õde. Kes ta on?”
Ansip vastab: “See olen mina, härra President!”
“Tubli, Andrus! Aitäh ja head aega,” ütleb Ilves ja pöördub Obama poole:
“Kas saite nüüd aru?”
Obama noogutab, tänab ja paneb kuuldu kõrva taha.
Järgmisel päeval kohtub Obama Savisaarega ja, soovides kontrollida tema tarkust, küsib: “Härra Savisaar, kas ma võin Teilt ühe küsimuse küsida?”
“Aga palun!”
Obama küsib: “Teie emal on laps ja Teie isal on laps ning see laps ei ole Teie vend ega õde. Kes ta on?”
Savisaar jääb mõttesse ja palub Obamalt mõtlemisaega.
Viimases hädas helistab ta Villu Reiljanile ja küsib temalt sama küsimuse:
“Villu, sinu emal on laps ja sinu isal on laps ning see laps ei ole sinu vend ega õde. Kes ta on?”
Villu vastab koheselt: “See olen mina loomulikult!”
Savisaar jookseb rõõmsalt Obama juurde tagasi ja hüüab: “Ma tean vastust, ma tean vastust! See on Villu Reiljan!”
Obama võidukalt naeratades: “Vale! See on Andrus Ansip!”
