Ühel naisel läheneb 50.sünnipäev ja ta otsustab lasta ennast nooremaks tuunida.
Raha on tal jalaga segada ja seega saab endale seda lubada.
Tuunitakse siis teda eest ja tagant ja ülevalt ja alt.
Poole aasta pärast on kõik nagu uus.
Läheb siis naine üks päev restorani ja hing hakkab sees kripeldama.
Pöördub ettekandja poole ja küsib: “Vabandage mu küsimust, aga mis te arvate, kui vana ma olen ?”
“Ma pakun, et 32…” vastab ettekandja.
“Vale,” teatab naine rõõmsalt. “Ma olen hoopis 50!”
Natkese aja pärast, kui naine juuksurisse läheb, esitab ta juuksurile sama küsimuse.
Juuksur pakub naise vanuseks 29 ja jälle saab naine võidukalt teatada, et ta on tegelikult juba 50.
Õhtul Selveri kassas küsib ta kassapidajalt jälle sama küsimuse ning saab vastuseks 30.
Jälle teatab naine võidukalt: “Ma olen tegelikult hoopis 50!”
Jalutab siis oma toidukotiga bussipeatusse, kus seisab üks vanamees.
Naine otsustab veelkord sama asja proovida ja palub vanamehel arvata, kui vana ta on.
“Teate, ma olen juba 78 aastane ja mu nägemine on väga viletsaks jäänud,” vastab vanamees. “Aga kui ma noorem olin, siis oli mul üks moodus, kuidas ma väga täpselt naise vanuse kindlaks tegin – ma nimelt katsusin naise rindu ja saingi ta vanuse kohe teada!”
Naine muidugi keeldub sellisest katsest, aga lõpuks ei anna hing ikka rahu ja ta otsustab selle mooduse siiski ära katsetada.
Laseb siis vanamehel oma käed talle särgi alla ajada.
Vanamees mudib mõnuga kõigepealt ühte rinda ja siis teist… masseerib päripäeva ja siis vastupäeva….
“Aitab nüüd juba küll” ühmab naine ja lükkab vanamehe eemale. “Kui vana ma siis teie arvates olen?”
“Te olete täpselt 50!” teatab vanamees.
Naine on jahmunud ja näost valge.
“Kuidas te selle nii täpselt ära arvasite?” kokutab ta imestunult.
“Ma olin Selveri kassa järjekorras teie järel…” muigab vanamees õnnelikult.
