Isa läheb oma pojale Akslile esimest korda elus lasteaeda järgi.
Koputab esimese ukse peale, kus on silt: “Väga head lapsed”, ja pistab siis pea ukse vahelt sisse:
“Tere, siin Aksli isa, ega Akslit siin ei ole?”
Sellepeale vangutab lasteaiaõpetaja pead.
Läheb siis isa korrus kõrgemale ja loeb ukse peal olevat silti: “Head lapsed.”
Isa avab ukse ja küsib: “Tere, siin Aksli isa, ega Akslit siin ei ole?”
Õpetaja vangutab pead.
Noh isa läheb siis veel ühe korruse ülespoole ja seal on ukse peal kirjas: “Halvad lapsed.”
Isa kratsib mõtlikult pead, avab siis ukse ja küsib jälle: “Tere, siin Aksli isa, ega Akslit siin ei ole?”
“Siin ei ole,” vastab õpetaja.
Läheb siis isa veel korruse kõrgemale ja loeb ukselt: “Orbikud.”
Sellepeale mõtleb ta, et ei tea, mis nüüd saab, kui Aksel seal on…
Avab ukse ja küsib jälle: “Tere, siin Aksli isa, ega Akslit siin ei ole?”
Ka sealne õpetaja ei tea Akslist midagi.
Nüüd läheb isa juba kergendatud südamega veel korruse üles ja loeb sildilt: “Aksel.”
