Inglane, prantslane ja venelane on indiaanlaste käes vangis.
Indiaanlaste pealik ütleb neile: “Peate selle linnu seal 150 meetri kaugusel maha laskma! Kui pihta ei saa, siis laseme hoopis teid maha!”
Kõigepealt üritab inglane.
Antakse talle püss kätte.
Inglane sihib, mõtleb korra, palub pitsi viskit, joob ära ja sihib veel.
Hingab sügavalt sisse, sihib ja tulistab.
Mööda – napilt, aga siiski mööda…
Ja mees lüüakse maha.
Tuleb prantslase kord.
Mees sihib korra, palub klaasi konjakit, joob selle ära, sihib uuesti… ja uuesti… ja uuesti.
Ja siis sihib veel.
Hingab sisse, sihib veelkord ja tulistab.
Kuul peaaegu riivab lindu, aga päris pihta ikkagi ei saa…
Lüüakse ka tema maha.
Tuleb venelase kord.
Tema palub juba enne, kui püss kätte antakse, pudeli viina.
Joob selle ära, võtab püssi, sihib…
Käed värisevad ja liiguvad palju.
Käratab: “Kurat, nii ei saa!”, palub veel ühe pudeli viina, joob ka selle ära ja siis juba sihik liigub 90-kraadises vaateväljas äärest ääreni.
Mõtleb korra ja võtab veel ühe pudeli, joob põhjatuks ja siis sihib paar sekundit (käed käivad juba 130-kraadises vaateväljas edasi-tagasi) ja tulistab.
Kuul lendab linnule otse silmade vahele!
Indiaanlaste pealik vahib imestunult otsa ja küsib: “Mis pagana moodi sul see õnnestus?!”
Venelane vastu: “No kui püssil ikka sada rauda on ja taevas linde täis, siis mõnele ikka pihta saab!”
