Karu ja Jänes elavad õnnelikult koos kõrges pilvelõhkujas.
Jänesel on komme kokutada.
Ühel päeval, kui lift parasjagu ei tööta, lähevad nad jala üles koju.
Jänes hakkab trepi peal rääkima: “Ka-ka-ka-ka…”
“Ole vait!” katkestab teda Karu.
Jänes proovib uuesti alustada: “Ka-ka-ka-ka…”
Karu segab jälle vahele: “Kui üles jõuame, siis räägid!”
Jõuavadki lõpuks koju ja Karu küsib Jäneselt:
“Noh, mida sa tahtsid enne rääkida?”
Jänes vastab: “Ka-ka-karu, ma unustasin võtmed autosse…”
Karu vihastab selle peale hirmsasti ja otsustab järgmisel päeval Jänesele tagasi teha.
Läheb parki ja värvib ühe pingi üle ning meelitab siis Jänese kah parki jalutama.
Jalutuskäigu ajal alustab Jänes jälle: “Ka-ka-ka-ka…”
Karu ei lase tal lauset lõpetada: “Ära räägi, oota natuke! Näe, istu sinna pingi peale, puhka natuke jalgu ja räägi siis!”
Jänes üritab uuesti midagi ütlema hakata: “Ka-ka-ka-ka…”
Karu aitab Jänese värskelt värvitud pingile istuma, ise oma vingerpussi üle vaikselt irvitades, ja küsib: “Mida sa siis tahtsid öelda, kulla Jänes?”
Jänes aralt piuksudes: “Ka-ka-karu, ma panin ko-ko-gemata sinu kõige uuemad püksid jalga…”
