Kalkun lobises pulliga.
“Ma tahaksin olla võimeline pääsema sinna puu otsa,” ohkas kalkun, “kuid mul pole selleks jõudu.”
“Hea küll, aga näksi minu pabulaid” vastas pull, “need toidavad sind selleks piisavalt.”
Kalkun nokkis tüki sõnnikut ja leidis selle olevat piisavalt toitev, et lennata kõige madalama oksani.
Järgmisel päeval, pärast sõnniku söömist, jõudis ta kõrgema oksani.
Lõpuks, pärast neljandat päeva, jõudis kalkun uhkelt puu tippu välja. Seal märkas teda farmer, kes ta maha lasi.
Loo moraal: sõnnik võib sind tippu aidata, kuid see ei hoia sind seal kaua…