Kaks suurt ja üks väike kilpkonn käivad mööda kõrbe.
Jõuavad kaevuni ja tahavad jooma hakkata.
Aga selgub, et väikesel kilpkonnal on joogikruus koju ununenud ja ta ütleb:
“Oodake sõbrad, ma toon oma kruusi kodunt ära, seltsis ju segasem juua.”
Suured kilpkonnad ootavad ühe päeva, ootavad teise ja kolmandagi, aga väike kilpkonn ei tule ega tule.
Lõpuks ütleb üks suur kilpkonn teisele:
“Hakkame parem janu kustutama, ega väike seda teada saa, et meie oleme juba joonud.”
Nad hakkavadki kaevust vett võtma, kui väike kilpkonn kaktuse tagant välja tuleb ja ütleb:
“Kui te sellised reeturid olete, siis ei lähegi ma oma kruusi järele!!!”
