Juku õpib muusikakallakuga koolis ehk siis õpetatakse seal absoluutselt kõike läbi muusika. On käes üks järjekordne kunstiõpetuse tund ja teemaks Beethoven: lapsed peavad joonistama pildi mõnest helilooja muusikapalast. Kõik asuvad kenasti tööle ning pärast veidikese aja möödumist hakkab õpetaja klassis ringi kõndima.
Jõuab Mari laua juurde vaatab pilti: tähistaevas ning täiskuu, tõstab selle üle ja küsib klassilt, et millega on tegu ning loomlikult kõik teavad, et tegemist on Kuupaistesonaadiga. Õpetaja kiidab Mari ja liigub edasi.
Kalle on oma pildile joonistanud ilusa kasemetsa õitsevate lillede ja lendavate liblikatega. Ka seda pilti klassile näidates tunnevad kõik ära, et tegu on Kevadsonaadiga. Õpetaja kiidab siis Kalletki ning jätab ta pilti täiustama.
Järgmisena on õpetaja Juku laua juures ja ehmatab kohe ära; pildil nimelt suurelt ja selgelt meeste suguelund. Hakkab poisiga pahandama: “Juku, mis see siis nüüd olgu?” Juku vastab seepeale säravate silmadega õnnelikult: “See on Eliisele.”
