Jäneseneiu kõnnib metsas ja ulub nutta.
Rebane tuleb vastu ja küsib: “Miks sa ulud?”
“Ma ei taha enam elada!” nuuksub jänes. “Muudkui süüdistavad mind ilmaasjata! Maailm on nii kuri!”
“Räägi lähemalt!” palub rebane.
“No abiellusin hundiga ja sünnitasin lapsi, aga kõik olid … põrsad. Hunt süüdistas mind liiderlikkuses ja
andis lahutuse sisse. Elasin siiliga, aga lapsed tulid jälle põrsad! Siil jättis mu maha. Elasin jänesega
kokku – ikka põrsad!!!”
Rebane lohutab: “Ära nuta ühti! Kas sa siis ei tea, et kõik mehed on sead???”
