Metsa vahel jalutavad jänes ja rebane.
Äkki ilmub nende juurde hea haldjatar, kes lubab täita mõlema 3 soovi.
Rebane palub: “Noh metsas on üksi igav elada, ole hea ja tee mulle üks emarebane.”
Rebane ei jõua veel lauset õieti lõpetadagi, kui tema kõrval seisab ilus koheva sabaga emarebane.
Jänes mõtleb natuke ja palub siis oma esimese soovina kotitäie porgandeid. Ka temagi soov täitub otsekohe.
Nüüd on jälle rebase kord soovida.
Ta mõtleb tiba ja ütleb: ” Kuule, ühest emasest jääb väheks, tee teine veel!” Ilmubki teine kaunis emarebane.
Jänes mõtleb nüüd natuke kauem ja soovib siis endale mopeedi. Selle ta ka saab.
Rebane ragistab nüüd pool tundi ajusid, et välja mõelda tõeliselt hea viimane soov.
Lõpuks lausub: “Ma võtaks veel kolmanda emarebase ka… ” Ja tema viimane soov saab silmapilkselt täidetud.
Jänes seepeale paneb mopeedi käima, viskab porgandikoti õlale ning hakkab sõitma.
Juba kaugel eemal olles karjub ta oma viimase soovi: “Minu viimane soov oleks, et rebasel iialgi ei seisaks!”
